Digiregistratuur
Teenused

Seksuaalvägivald – Sa ei ole üksi, abi on olemas!

Ka siis, kui tunned end süüdi.
Ka siis, kui Sa kõike ei mäleta.
Ka siis, kui kõik algas hästi.

Abi seksuaalvägivalla üleelanutele Kuressaare haiglas

Seksuaalvägivalla üleelanutel palume pöörduda Kuressaare Haigla EMOsse või helistada numbrile 4520089. Seksuaalvägivalla ohvri pöördumisel EMOsse visiiditasu ei rakendata.

Seksuaalse rünnaku, vägistamise või selle kahtluse korral pöördu abi saamiseks seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAK).

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAK) pakuvad professionaalset ööpäevaringset abi inimestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda: seksuaalse rünnaku, vägistamise või selle kahtluse korral.

SAKi võib igaüks ise tulla või koos usaldusväärse saatjaga, tulla võib mistahes kellaajal, saatekirja pole vaja. Ei ole oluline, kas politseisse on juba pöördutud, kavatsetakse pöörduda või ei soovita seda teha.

Pakume inimese enda valikul esmast nõustamist, läbivaatust, teste suguhaigustele, tõendite kogumist, soovimatu raseduse ärahoidmist, järelravi ja tuge ohvriabitöötaja või politseisse pöördumisel.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses on abi mõeldud kõigile:

  • Naistele ja meestele
  • Lastele, noortele, täiskasvanutele, sh vanemaealistele
  • Erineva sooidentiteedi ja seksuaalsete orientatsioonidega inimestele
  • Erivajadustega inimestele, erinevate kultuuri- või usutaustaga inimestele, samuti puuetega ja kognitiivsete eripäradega inimestele.
  • Tasuta ja seda ka juhul, kui puudub ravikindlustus.
  • Töötame eesti, vene ja inglise keeles.

Mis on seksuaalvägivald?

Seksuaalvägivald on tahtevastane seksuaalvahekord (vägistamine), sellega ähvardamine või muu seksuaalse iseloomuga tegu. Ohvriks võivad olla nii naised kui mehed; lapsed, noored kui ka eakad. Seksuaalvägivallaga on tegu ka siis, kui Sa ei saanud anda oma seksuaalset nõusolekut, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid.

Juhtunu ei ole Sinu süü. Mitte kunagi. Vastutus on alati vägivalla toimepanijal. Sa väärid turvatunnet, hoolt ja lugupidamist.

Abivõimalused seksuaalvägivalla korral

Ohvriabi kriisitelefon ja chat: palunabi.ee, helista 116 006 (eesti, inglise ja vene keeles)

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused:

  • Kuressaare Haigla (EMO kaudu)
  • Tartu Ülikooli Kliinikum (EMO kaudu);
  • Lääne-Tallinna Keskhaigla (Pelgulinna sünnitusmaja erakorralise vastuvõtu kaudu);
  • Pärnu Haigla (EMO kaudu);
  • Ida-Viru Keskhaigla (EMO kaudu)

Lasteabi telefon ja chat: lasteabi.ee, helista 116111

Politsei 112,  avalduse esitamine süüteo kohta: https://www.politsei.ee/et/avaldus-politseile

Naistele: Naiste tugikeskused

Ohvriabi emotsionaalse toe telefon:  helista 116 123 (kell 10–24)

Kuidas toimida, kui oled kogenud seksuaalvägivalda vähem kui 7 päeva tagasi

Palun toimi järgmiselt:

  • Püüa minna turvalisesse kohta ja võtta ühendust inimesega, keda usaldad.
  • Kui vajad kohe arstiabi või sul on tõsiseid vigastusi, helista 112
  • Kui võimalik, ära pese, vaheta riideid ega söö, joo enne, kui arst on sind näinud – see aitab säilitada tõendeid juhul, kui otsustad hiljem politseisse pöörduda.
  • Võimalusel võta kaasa vahetusriided
  • Kui oled riideid juba vahetanud, pane pesemata vahetatud riided puhtasse kotti (kõige parem paberkotti) ja võta kaasa.
  • Pöördu kiiresti  Kuressaare Haigla erakorralise meditsiini osakonda, kust sind suunatakse edasi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.

 

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses pakume Sulle Sinu soovil ja nõusolekul tuge

Sinuga kohtub esmalt EMO/ vastuvõtuosakonna õde/ämmaemand, kes tunneb seksuaalvägivalla mõju ja mõistab, et oled läbi teinud raske trauma. Ta saadab Sind edasi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas ja saad rahulikult otsustada, mida edasi teha. Ta kuulab ära kõik Sinu mured ja aitab nendele lahendust leida. Ta nõustab Sind edasise abi võimaluste osas.

Ühe abivõimalusena pakume läbivaatust ja tõendite kogumist, sest on tähtis saada ülevaade Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida vigastusi ning koguda tõendmaterjal, mida hiljem saab kasutada uurimisel. Mõnikord tuntakse läbivaatuse ees ärevust ja ebamugavust. Sinu arst ja õde/ämmaemand on saanud eriettevalmistuse, kuidas seda Sulle võimalikult mugavalt läbi viia, nii et tunneksid ennast väärikalt ja austusega kohelduna. Sulle selgitatakse, mis läbivaatuse ajal toimub. Sul on õigus ja võimalus otsustada igal hetkel läbivaatus lõpetada. Võid paluda, et Su sõber või pereliige viibiks läbivaatuse juures.

Läbivaatusel:

  • küsib arst Sinu eelneva terviseseisundi kohta
  • vaatab üle võimalikud vigastused
  • aitab otsustada, kas on vaja abi raseduse ärahoidmisel (nt võtta SOS-pille)
  • otsustab koos Sinuga, kas vajad ravi, et vähendada HIV või mõne suguhaigusega nakatumise võimalust
  • otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms)
  • pakub sulle uriini ja veenivere kogumist, et tulevikus sealt vajadusel määrata uimastite jälgi.

Sulle pakutakse abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine. Mõlemad vahendid toimivad tõhusalt kolme kuni viie päeva jooksul peale vahekorda ning need on Sulle tasuta. Arst pakub nõustamise käigus välja Sinu jaoks parima võimaluse. SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta 3-5 päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Emakasisese vahendi  paigaldamine viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut.

Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivate haigustega. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavalt ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vastavalt vajadusele vatipulgaga eritist neelust, tupest või pärakust ning samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selles osas nõustab Sind arst.

Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind vajadusel ka nakkushaiguste arsti vastuvõtule ravi toetamiseks ja jälgimiseks. Ravi kestab 28 päeva.

Kui oled B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb esimesel võimalusel vaktsineerimisega alustada– selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.

Testid ja ravi on sinu jaoks tasuta.

Sind toetatakse, kui soovid pöörduda politseisse. Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, samuti see, kas teed seda nüüd või isegi aastaid  hiljem. Politsei abil asjadele ametlikku käiku andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi teise elu ja tervis on ohus.

Esmase abi järele pöördudes annab Sulle tervishoiutöötaja nõu selle kohta, kuidas politseisse pöörduda.  Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad Sind aidata  ohvriabitöötajad ja kui oled naine, siis ka naiste tugikeskused.

Sulle pakutakse vajadusel suunamist psühholoogi juurde. On loomulik, et võid tunda viha, häbi või kurbust, karta uuesti haiget saada või arvata, et pead ise juhtunuga toime tulema. Juhtunust võib olla raske rääkida, kuid juhtunut jagades saad Sul mõista, et juhtunu ei olnud Sinu süü ning saad juhiseid, kuidas edasi toimida  ning kuidas ennast taas turvaliselt tunda. Kõik tunded ja reaktsioonid on normaalsed ja loomulikud.

Kui vajad taastumiseks psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, on Sul võimalus saada traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi. See tähendab, et Sotsiaalkindlustusamet tasub seksuaalvägivalla ohvrite ja vajadusel ka nende pereliikmete psühholoogilise abi kulud teatud mahus. Üldjuhul kaetakse teenuse kulud ühe kuupalga alammäära ulatuses (2026. aastal on selleks 946 eurot), teatud juhtudel on abi tagatud kuni vajaduse äralangemiseni. Abi saamiseks tuleb esmalt pöörduda oma piirkonna ohvriabitöötaja poole, kes pakub esmast tuge ning aitab leida vajadusele vastavat abi.

Eraldi seksuaalvägivallaohvrite tasuta juriidilise abi andjate võrgustikku Eestis hetkel ei ole.

Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad Sind aidata  ohvriabitöötajad ja kui oled naine, siis ka naiste tugikeskused.

Justiits- ja Digiministeerium korraldab riigi poolt toetatud tasuta õigusabi. Riigi toel tasuta õigusabi või soodustingimustel esmase õigusnõu saamiseks on mitmeid võimalusi. Riigi toetatud esmase õigusnõu saamiseks võib pöörduda otse teenuse pakkuja poole või taotleda riigi õigusabi, mida osutavad advokaadid. Täpsem info: https://www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi

Võimalik on pöörduda (tasulise) advokaadi poole.

Pärast esmase abi andmist kutsume Sind 2–3- nädala ja 3 kuu pärast uuesti naistearsti või õe juurde, et testida korduvalt suguhaiguste suhtes (ainult nii saame kinnitada, et nakatumist ei toimunud). Järelvisiitidel saad ka jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitame Sul pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas Sulle paremini toeks olla.

Loe lähemalt: Toimetulek pärast seksuaalvägivalda

Ära jäta seksuaalvägivalda tähelepanuta

Kunagi ei ole liiga hilja, et pöörduda pärast seksuaalvägivalda abi järele.

Kui seksuaalvägivald toimus rohkem kui 7 päeva tagasi, siis ei ole võimalik koguda tõendmaterjali, kasutada SOS-pille ega alustada HIV-vastast ennetavat ravi, aga kunagi ei ole liiga hilja, et pöörduda abi järele, kui vajad psühholoogilist abi või testimist seksuaalsel teel levivate nakkuste osas.

Seksuaalvägivald on laastav kogemus, mis võib elu väga pikalt mõjutada. Isegi pärast esmase šoki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtunut eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Sul võib olla raske keskenduda jätkamaks õpinguid või töötamaks oma senisel töökohal. Need reaktsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned, et need hakkavad üle pea kasvama ja igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaalse abistaja käest.

Olenevalt sellest, mis abi arvad end vajavat:

Kui soovid olla toeks oma lähedasele pereliikmele või sõbrale, kes on kogenud seksuaalvägivalda, võid olla segaduses ja abitu. Oma tunnete läbitöötamine aitab Sul toetada lähedast, kellest hoolid.

Saad toetada oma lähedast, kui:

  • kuulad teda ja ei uuri juhtunu detailide kohta – alati ei soovita kohe kõigest rääkida;
  • sa ei küsi MIKS küsimusi – nt miks sa sinna läksid, miks sa alkoholi tarvitasid jne;
  • austad oma lähedase otsust pöörduda või mitte pöörduda politseisse;
  • oled kannatlik ja ei ütle, et juhtunu tuleks unustada;
  • usud oma lähedast;
  • lubad oma lähedasel nutta ja väljendada oma tundeid, isegi kui nutmine sind ärritab.

Loe lähemalt: Kuidas toetada seksuaalvägivalda kogenud lähedast

 

Kui oled asjatundja (meedik, õpetaja, sotsiaaltöötaja vms), kelle poole seksuaalvägivalla üleelanu pöördub või kui kahtlustad seksuaalvägivalda, siis tuleb Sul seista oma hoolealuse parimate huvide eest.

Juhenda, kuidas pöörduda esmase abi järele, kui seksuaalvägivald on vahetult juhtunud:

Lapse seksuaalse väärkohtlemise või selle kahtluse korral teavita alati politseid või omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabi 116 111. Räägi sellest ka alaealisele endale ja selgita, miks teiste asjatundjate kaasamine aitab last aidata. Nõu saamiseks võid helistada lasteabi telefonile 116 111.

Kui seksuaalvägivald on toimunud minevikus, siis ohvri abivõimalused on siin: siia link[KP1]  seksuaalvägivalla üleelanule

Spetsialistina saad täiendavat abi:

Toimetulek pärast seksuaalvägivalda

Seksuaalvägivalla ohvriks võivad sattuda igast soost ja igas vanuses inimesed. Seksuaalvägivalla toimepanija võib olla tundmatu või varasemast tuttav. Seksuaalvägivalda toimub ka lähisuhetes – kohtingusuhtes, kooselus, abielus, peres või töökaaslaste vahel.

Seksuaalvägivalla eest vastutab selle toimepanija, mitte ohver. Toimepanijat ei ajenda seksuaalne iha, vaid eeskätt võim ja alistamissoov.

Vägistamise või selle katse tagajärjel võid kogeda erinevaid tundeid ja traumajärgseid reaktsioone. Sageli esineb hirmu, süütunnet, häbi, abitust. Tavapärased on unehäired ja iiveldus. Kogetud vägivald ja selle üksikasjad võivad taas häirivalt silme ette kerkida. Võib esineda mäluhäireid ja hajameelsust, igapäevaste kohustustega toimetulek võib olla raske. Kõik tunded ja reaktsioonid on normaalsed ja loomulikud, seksuaalvägivallast tingitud traumale ei ole ühte kindlat reaktsiooni.

Ära jää üksi, otsi abi – kutsu endale toeks keegi lähedane inimene, keda usaldad. Pere või sõprade lähedalolek on oluline. Lähedased alati ei tea, millist abi ja tuge trauma läbi teinud inimene vajab, juhtunu võib ka neid heidutada. Seetõttu otsi abi vaimse tervise abi ka asjatundjatelt.

Võid tunda, et soovid juhtunut unustada – see võib ajutiselt olemist kergendada. Paranemiseks on sellest hoolimata vajalik läbi töötada juhtunuga seotud tunded, mälupildid ja mõtted. Rääkimine, kirjutamine või joonistamine on abiks. Räägi kellegagi taas ja taas, mis juhtus – ka siis, kui tunned juhtunud ja oma tunnete pärast häbi. Seksuaalvägivallast enda jaoks korrastatuma pildi loomine aitab sul muuta sellega seonduvad mõtted ja tunded kontrollitavaks. Oma tunnetest aru saamine ja nendest rääkimine on kergenduseks. Anna oma tunnetele ruumi ja aega. Kurbus, ärrituvus, pettumus ja viha on tavalised. Ka kõige tugevamad tunded on normaalsed. Kuid traumast on võimalik taastuda. Juhtunu ei määra sinu väärtust ja tulevikku.

Ürita alal hoida oma igapäevane rütm – see taastab turvatunde. Püüa piisavalt süüa ja magada. Pea oma arstiga nõu, võibolla vajad ajutiselt uinumist soodustavaid ravimeid. Tööga toimetulek võib olla raske. Vajadusel palu arstilt töövõimetuslehte. Luba enesele midagi head. Tee asju, mis on sind varem aidanud raskes olukorras toime tulla. Pikuta ja lõõgastu niipalju kui võimalik. Kehaline liikumine on tähtis, sest see aitab kehal stressiolukorrast välja tulla. Aeg-ajalt võib tajuda juhtunut kauge ja ebareaalsena – see võimaldab ajul puhata ja jõudu koguda.

Seksuaalne rünnak on kuritegu, ka lähedase inimese vägistamine on seda. Tee juhtunu kohta politseisse avaldus. Nii saad ka aidata kaasa sellele, et sama teo ohvriks ei lange veel keegi. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. On olemas vabatahtlikke tugiisikuid, kes tulevad sinuga koos politseisse ja teistesse asutustesse. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad nõustada ohvriabitöötajad ja naiste tugikeskused.

Teave internetis: Justiitsministeerium: www.kriminaalpoliitika.ee/perevagivald/

Nõu ja abi on olemas!

 

Developed by Ballers