Kutsu koduõde! 

Kui rääkida inimestele, et nende seisund tõttu võiksid nad vajada regulaarset koduõe visiiti, on esimene küsimus sageli: „Mis see visiit maksab?“ Kahjuks on saarlaste teadlikkus koduõe teenusest üpris nigel, sest paljud ei ole kuulnudki, et koduõe saavad nad omale koju kutsuda täiesti tasuta ning seda teenust katab Tervisekassa. Ainus kulukoht võib patsiendi jaoks olla spetsiifilised salvid või sidemed.

Koduõe teenus on mõeldud patsiendile, kes ei vaja aktiivravi ja haiglas viibimist. Teenust osutavad kodust õendusteenust eriväljaõppega õed ehk koduõed ning teenusele saamiseks on vaja eri-või perearsti saatekirja. On patsiente, kelle perearst ise teenusele suunab, kuid on ka neid abivajajaid, kes ise perearsti juurde ei lähe ega tule selle peale, et saatekirja ka ise küsida.

Kuressaare Haigla statsionaarse õendusabi osakonna vastutav õde Piret Sarjas ütles, et hetkel saab Saare- ja Muhumaal kokku koduõe teenust 93 patsienti, ent võimekust oleks teenust pakkuda lausa 130-le inimesele. „Koduõed teevad visiite patsientidele alates Sõrve sääre tipust kuni Kuivastu sadamani. Koduõendus tähendabki laias laastus seda, et õde tuleb patsiendile koju, sest inimene ei saa ühel või teisel põhjusel ise arsti juurde või haiglasse tulla või ei ole tal just eriti otstarbekas sõita nädalas mitu korda maalt linna, et sidemeid vahetada. Ja tegu ei ole ka alati eakate inimestega, kes koduõe teenust saavad- vereringehäiretest tingitud haavandeid esineb ka noortel,“ sõnas Sarjas. Koduõde Jaana kinnitas, et temal on patsient, kelle juures on ta sidumas käinud juba 12 aastat ning kuna tegu on noore inimesega, saab ta seal veel väga pikalt käia. Koduõe teenust on saanud ka lapsed.

Piret Sarjas ja töötavad koduõed innustavad inimesi ise olema aktiivsemad ning rääkima perearstile oma probleemidest ning vajadusel saatekirja küsima. Kuigi on inimesi, kes on esialgu koduõe visiidi ees tõrksad, leebuvad nad peagi ning ootavad alati õe visiiti pikisilmi. Koduõde külastab patsienti nii tihti kui patsiendi situatsioon seda nõuab ning sageduse määrab õde ise. Koduõed tulevad tõepoolest kohale ükskõik, missugusesse Saare- või Muhumaa otsa. Näiteks koduõde Aime hakkab sidumisringiga peale Tagaverelt, suundub sealt edasi Orissaarde, siis Leisi ja jõuab siis Küdemale välja.

Koduõe teenus on ääretult vajalik neile, kel ei ole võimalust käia ise perearstil ning vahel patsiendil vaja haavandeid toherdada mitu korda nädalas. Kuid on ka amputeeritud jäsemetega patsiente, samuti voodihaiged ja juba välja kujunenud lamatistega inimesed. „Paraku ei ole perekondadel alati oskusi ega teadmisi, kuidas lamatisi ära hoida ning nende süvenemist vältida ning pereõed leiavad väga tihti kodus hooldusel olevatel inimestel hirmsaid lamatisi,“ rääkis Sarjas.
Kuressaare Haiglas tegutseb 12 koduõde, kes nendivad kui ühest suust, et enamik situatsioone on niisugused, kuhu koduõde oleks pidanud jõudma juba vähemalt aasta aega tagasi. Lähedased tuvastavad voodihaigel lamatised alles siis, kui need mädanema ja haisema lähevad. Kuigi pealtnäha võib inimesel kõik korras olla, selgub siiski, et lamatis on niivõrd sügav, et külili keerates vaatab koduõele vastu paljastunud ristluu. Ka hügieen ja aseptilised võtted kipuvad kodus tahaplaanile jääma - sidumisel määrdunud sidemed pestakse kodus ja pannakse kuivama, et siis taaskasutada. „Olen vahel meelega need läbi lõiganud, et ta ometi seda määrdunud sidet uuesti kasutada ei saaks,“ sõnab üks koduõde.

Koduõde aitab patsienti ja tema perekonda nõustada ja abistada näiteks erinevate haavade ja haavandite korral, operatsiooni järgselt, pärast värskelt paigaldatud stoome, mis tunduvad patsiendile võõrkehana ning vajavad harjumist ja erihoolt. „Lisaks on kodudes ka elulõpuravil patsiendid, kellel on kõrval hapnikuaparaat, mille funktsiooni ja näitusid õde lisaks patsiendile veel käib kontrollimas,“ rääkis Sarjas. „Enamasti on need inimesed, kes ei taha ise haiglasse tulla, ent kodus jäävad nad üksi jänni. Ka perekondadele on see sageli väga suur koormus. Selleks, et nii patsiendi kui ka lähedaste elukvaliteeti hoida, tulebki õde neile koju ja aitab teha toiminguid, mida muidu tehakse haiglas,“ lisas ta.