Pead on tõstmas unepuuduse epideemia
Ilu-uni ei ole vajalik vaid ilus olemiseks, vaid meie keha VAJAB und selleks, et kõik protsessid töötaksid nii, nagu need töötama peavad. Väitega "ma suudan funktsioneerida ka ainult 4-tunnise unega" võime ühel hetkel endale tugevalt jalga tulistada, sest iseenda vastu me ei saa ning keha tõmbab vajadusel ise juhtme seinast välja.
Une defitsiit tekib tihti ja paljudel erinevatel põhjustel, ent väga kaua me sellises defitsiidis elada ei saa. Võime ju loota, et sõidame tühja paagiga maailmale tiiru peale, kuid ühel hetkel avastame siiski, et ilma tankimiseta auto lihtsalt edasi ei liigu.
Sama lugu on inimesega.
Aga nüüd veidi teadlaste perspektiivi:
"Kõige muu taustal on kaasaegses maailmas pead tõstmas uutmoodi epideemia, mis on vallandunud 21. sajandi elustiili aina muutuvatest nõudmistest. See on une defitsiit, mis on tingitud ööpäevaringsest kaugtööst, juurdepääsust energiarikkale toidule, pikaajalisest passiivsusperioodist ja võrguühendusest. Kõik see lööb segamini meie tsirkadiaanrütmi ja (bioloogilise elutalitluste ööpäevarütm, mis reguleerib une- ja ärkvelolekutsüklit). Eksperdid pakuvad selle kohta mõningaid näpunäiteid, kuid kõigepealt on nende sõnul vaja probleemi endale tunnistada.
Unehäiretel on ulatuslik ja kahjulik mõju paljudele rakkudele, kudedele ja organitele. Ebapiisav uni võib viia skeletilihaste ja maksa metabolismi häireteni ning häirida oluliselt kogu keha energia homöostaasi.
Killustunud või ebapiisav uni häirib ka hormonaalset taset, nihutades meid vaikselt kataboolse seisundi suunas, mille tulemuseks on skeletilihaste valkude sünteesi vähenemine.
Selleks, et ebapiisava une kahjulikke mõjusid leevendada, on oluline võtta kasutusele strateegiad, et säilitada ööpäevane rütm, mis ei ole vajalik vaid lihtsalt välja puhkamiseks, vaid kogu meie füüsise edukamaks funktsioneerimiseks.
"Inimesed on hajevil, ilmuvad tööle väga väsinuna, toimuvad autoõnnetused ja leiavad aset meditsiinilised vead," ütles Elizabeth Klerman, Massachusettsi üldhaigla uneekspert ja Harvardi meditsiinikooli neuroloogiaprofessor. "Unepuudusel on kahjulik mõju meeleolule, psüühilistele funktsioonidele, südame-veresoonkonna tervisele, suurenenud rasvumisele, tõenäoliselt vähile, kindlasti ka dementsusele ja neuroloogilistele haigustele."
"Samuti ka mälu ja kognitiivne funktsioon," lisas Müncheni Ludwig-Maximiliani ülikooli kronobioloogia professor ja endine Harvardi teadur Till Roenneberg.
On olukordi, kus inimene võib vajada unepuuduse ravimisel abiks meditsiinilist sekkumist. Kuid neile, kelle probleemid tulenevad pikkadest töötundidest, perekondlikest kohustustest või võib-olla lihtsalt lugemisest, skrollimisest või liiga hilja õhtuni teleka vaatamisest, on mõned lihtsamad lahendused, mis hõlmavad uneharjumuste paremat reguleerimist.
Arvukad uuringud on näidanud, et enamik meist ei maga piisavalt selleks, et end välja puhata ja et pikaajaline unepuudus toob kaasa olulisi tervisehädasid. Kuid kuigi enamik meist mõistab, et piisav puhkus on omaenda tervise seisukohast oluline tegur, käsitleme head und siiski luksusena – isegi veidrusena –, leppides selle miinimumiga, mille najal me veel enam-vähem funktsioonerida suudame.
Klerman ja Roenneberg ütlevad, et parim strateegia on igal õhtul piisavalt puhata, kuid neile, kes töötavad regulaarselt pikki päevi ning žongleerivad pere ja muude kohustustega, võivad nädalavahetused pakkuda olulist hingetõmbeaega. Roenneberg ütles, et mõni päev kauem magamist (näiteks nädalavahetusel) suudab unevõlga oluliselt pehmendada. Lisa sinna juurde ka paar väikest keskpäevast ilu-und ning juba on asi palju parem.
"Inimeste erksuse ja magamise vahel on lahknevus," ütles Klerman. "Ma ei ütle, et kõik peaksid öösel 12 ja pool tundi magama. Aga selleks, et magada kaheksa tundi, tuleb voodis olla üle kaheksa tunni. Ja kui sa jääd magama sel hetkel, kui pea vastu patja lööb, ei maga sa piisavalt.
Aga! Kui inimesed ei pea järgmisel hommikul tööle või kooli tõusma, lähevad nad hiljem magama ja magavad üha kauem. Regulaarsema ajakava pidamine on optimaalne, kuid lisauni pole siiski halb.
"Julgustame inimesi võimalusel rohkem magama öödel, mil neil pole järgmisel päeval tööd või kooli, kuna enamik inimesi ei maga üldiselt piisavalt," ütles Klerman. "Ära muretse selle pärast, kas su unegraafik on regulaarne, eriti kui eesmärgiks on unevõlga likvideerida.“
Klerman ja Roenneberg ütlesid, et on lihtne tähele panna märke selle kohta, et inimene ei maga piisavalt. Klerman ütles, et kui ärkate pärast kaheksatunnist magamist väsinuna, teie elukaaslane ütleb, et norskate valjult, lõpetate une ajal hingamise või lööte öösel jalaga, on aeg pöörduda arsti poole."