Puukide „talveune“ periood on parim aeg puukentsefaliidi vastu vaktsineerimiseks

Kuressaare Haiglas asuv Südameapteek. Author: Südameapteek

Tänavune puugihooaeg on lõppenud, ent kahjuks taas paljude inimeste nakatumisega puugihaigustesse, sealhulgas raskeimasse – puukentsefaliiti.

Epidemioloogianõuniku, dr. Kuulo Kutsari andmeil on ainuüksi viimase viie aasta jooksul Eestis puukentsefaliiti nakatunud 741 inimest ehk keskmiselt 11 inimest 100 000 elaniku kohta aastas. Sellise haigestumise tasemega kuulub Eesti Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul puukentsefaliidi kõrge püsilevikuga maade hulka.  Peame arvestama võimalusega, et puukentsefaliidi viirusi kandvate puukidega võib looduses liikuv inimene kokku puutuda igas Eesti maakonnas.

Puukentsefaliit – kahe küüruga haigus

Kuressaare haigla vanemarst, dr Elja Viisut tõi puukentsefaliidi enimlevinud sümptomitena välja kõrge palaviku, tugeva peavalu ning lihas-ja liigesvalud.

Haiguse peiteperiood on tavaliselt 2-7 päeva. Puukentsefaliit on justkui kahe küüruga haigus. Esimene haiguse faas kestab mõned päevad: mõõdukas palavik, lihasvalud. Seejärel enesetunne paraneb ja nädala pärast jätkub haigus teise faasina, kus avalduvad intensiivselt kõik haiguse sümptomid vastavalt sellele, millise haiguse vormiga on tegemist (meningiit, meningoentsefaliit, polüradikuloneuriit).

Puukentsefaliidi diagnoos kinnitub alles peale teist haigusnädalat. Varem tehtud vereproovid ei anna õiget seroloogilist vastust.

Tänavu täheldas dr Viisut puukentsefaliidi juhtumeid võrreldes möödunud aastaga vähem. Ka on arst oma 10-aastase praktika juures märganud, et lapsed nakatuvad puukentsefaliiti täiskasvanutest harvem. „Enim tuleb puukentsefaliiti nakatunuid millegi pärast Saare maakonnas Mustjala piirkonnast,“ osutas tohter.

Spetsiifiline ravi puukentsefaliidil puudub, nakatunul tuleb haigus lihtsalt läbipõdeda. Kas kodus või haiglas- sõltub haiguse kulu raskusest. Läbipõdemise järgselt tekib eluaegne immuunsus.

Puukentsefaliidi haiguse eest saab ennast kaitsta vaktsineerimisega . Vaktsineerimist võib alustada peale esimesest eluaastat. Eriti oluline on seda teha rohkem looduses liikuvatel inimestel, ent puugi võib saada ka pargist või koduaias murult. Aega, mil puugid ei ole aktiivsed ega ründa inimesi, peaksidki inimesed kasutama enda ja oma lähedaste vaktsineerimiseks puukentsefaliidi vastu. Soovitatav on teha puukentsefaliidivaktsiini esimene ja teine süst varakult enne kevadise puugiründe hooaja algust. See on õigesti tehtud valik, kuna tagab soojade ilmade saabumise ja puukide aktiivsuse algamise ajaks kaitsva immuunsuse puukentsefaliiti nakatumise vastu.

Südameapteek kinkis Kuressaare haigla kiirabitöötajatele puugivaktsiini

Et puukentsefaliidi riskipiirkonna, Saaremaa kiirabitöötajad oleksid ohtliku haiguse eest kaitstud kinkis Kuressaare Haigla Südameapteek tänavu haigla kiirabibrigaadile 25 puugivaktsiini.

Kuressaare Haigla Südameapteegi ja Saare Selveri Südameapteegi juhataja Merle Meola kinnitusel tuleb kiirabitöötajatel sageli käia abivajajaid aitamas ka puugirohketes piirkondades ning seetõttu on puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine nende jaoks igati mõistlik. „Soovisime teha head teiste inimeste tervise eest hoolitsejatele, et ka nemad ise oleksid terved,“ sõnas Meola.

Kuressaare haigla juhatuse esimees Märt Kõlli sõnul on raviasutus väga tänulik tähelepanu ja hoolivuse eest, mida Südameapteek näitas üles raviasutuse välibrigaadi turvalisuse suurendamisel. „Meile on äärmiselt meelepärane kogukonnasisene koostöö ja toetus – püüame ise abivajajaid aidata ning on meeldiv, kui ka meie inimesi märgatakse ja toetatakse,“ ütles  Kõlli.

Meola märkel on Südameapteekidest võimalik osta ka puukborrelioosi kiirtesti, mis näitab võimalikku nakatumist juba varajases staadiumis – 2–4 nädalat peale puugihammustust. „Testi saab teha mugavalt kodus ning mõõtmiseks on vaja vaid paar tilka verd sõrmeotsast. Testi saab teha ka Kuressaare Selveri Südameapteegis kohapeal.“

Haigla juhatuse esimees rõhutas, et juhul kui borrelioosi test on positiivne, tuleb kohe pöörduda oma perearsti poole, kes määrab juba edasised, detailsemad uuringud ja viimaste tulemustel põhineva ravi.