INFO

Kuressaare Haigla Sihtasutuse Kiirabi ülesandeks on tagada kiirabi ehk erakorralise meditsiiniabi kättesaadavus oma teeninduspiirkonnas. Põhiülesandeks on kiirabi, ehk erakorralise meditsiiniabi osutamine kõigile teeninduspiirkonna territooriumil viibivatele isikutele sõltumata ravikindlustusega hõlmatusest.

KIIRABI  üksuse koosseisu kuulub 3 kiirabibrigaadi, mis on operatiivselt juhitud Häirekeskuse Lääne-Eesti keskuse poolt.

Teeninduspiirkonnas elab üle 34 770 inimese. Aastas teeme üle 5000 väljakutse.

Kuidas kutsuda kiirabi?

Kiirabi kutsumiseks helista numbrile 112. Kõne on tasuta kõigilt telefonidelt, sh mobiilidelt ja taksofonidest. Helistada on võimalik ka ilma SIM kaardita ning isegi siis, kui mobiilivõrk on ülekoormatud.

Valides numbri 112, saad ühenduse häirekeskuse päästekorraldajaga, kes teeb otsuse kiirabi vajaduse järele, prioritiseerib kutse ning annab kutse edasi lähimale vabale kiirabibrigaadile.

Väljakutse kiirus sõltub abivajaja tervislikust seisundist.

Meditsiinilist abi vajavat kutset tehes räägi võimalikult selgelt ja täpselt - kes vajab abi, kus abivajaja asub, mis tal viga on. Ütle ka, kas kannatanu on teadvusel ning kas ta hingab. Püüa vastata häirekeskuse töötaja küsimustele võimalikult täpselt, samas lühidalt ja kiiresti.

ABIVAJAJA kohta ütle ta sugu ja vanus (kasvõi umbkaudne) ning kirjelda ta seisundit. Kui olid sündmuskohal juba abivajaduse tekkides, siis räägi ka, mis juhtus. Kui abivajaja on su tuttav ja sa tead, et ta põeb mingeid kroonilisi haigusi või tarvitab ravimeid, siis anna sellestki häirekeskusele teada.

KUHU kiirabi saata - ütle aadress (linn, tänav, maja, trepikoda, korrus). Et kiirabi ei peaks õige tee leidmisele aega kulutama, selgita, kuidas ja kust maja juurde ja majja pääseb. Lukustatud trepikoja puhul garanteeri kiirabitöötajaile sissepääs.

Väiksemas maakohas asudes kirjelda täpselt teed ja maja, nimeta maja või koha eritunnuseid.

Kui on kedagi abivajaja juurde jätta, tule ise kiirabile uksele või teeotsale vastu.

KES helistab - ütle oma nimi, telefon, seotus patsiendiga (näiteks kas ema või lihtsalt möödakäija).

Kuula tähelepanelikult, mida häirekeskuse töötaja räägib, käitu vastavalt. Ära katkesta kõnet enne selleks loa saamist. Ära lahku abivajaja juurest. Kui patsiendi seisund muutub, helista 112-le uuesti ja kirjelda muudatusi. Hoia enda telefon vaba, et teel olev kiirabi või häirekeskuse töötaja saaks sulle vajadusel tagasi helistada, näiteks kui ei leia maja üles vms.

Naljaviluks 112-le helistamine on kuritegelik tõeliste hädasolijate suhtes. Samal ajal, kui "naljataja" hoiab liini kinni, võib kellegi ellujäämiseks iga minut oluline olla.

Kiirabi töötab eelkõige eluohtlikus seisundis patsientide päästmiseks, vältimatu abi andmiseks. Lihtsamate terviseprobleemidega tuleks oma perearsti poole pöörduda. Kroonilistel haigustel ei tohiks lasta nii kaugele areneda, et ühel hetkel on kiirabi kutsumine möödapääsmatu.