Kuressaare Haigla kiirabi meeskond tegi kutsemeisterlikkuse võistlusel debüüdi
16. augustil toimusid üheksandat korda Eesti Kiirabi Liidu kutsemeisterlikkuse võistlused, mille seekordseks korraldajaks oli Pärnu Kiirabi koostöös Terviseametiga. Kuressaare Haigla kiirabi esindasid Mihkel Raud, Raido Martin ning Miikael Trave, kes panid kirja oma kogemuse ja mõtted.
"See oli meie haigla ning kiirabi jaoks esimene kord säärasel võistlusel osaelda. Lisaks sellele, et saime esimest korda esindada kiirabi, oli see meie kolme jaoks esimene kogemus brigaadina tegutseda ja olukordi lahendada.
Tõsi küll, juhtumid olid kiirabitööle omased, kuid sujuva olukordade lahendamise aluseks on ikkagi tiimitöö ning proovilepanevaid kutseid teha varem kordagi koos sõitmata ning minimaalse harjutamisega tundus enne võistluste algust paras väljakutse.
Mina, Miikael, olen brigaadijuhina nüüd sõitnud 2 kuud, Raido lõpetas õe õpingud samuti 2 kuud tagasi ning Mihkel on 2. kursuse õetudeng.
Proovile tuli end panna kümnes erinevas simulatsiooniülesandes, mille käigus hinnati nii võistlejate teoreetilisi kui ka praktilisi oskusi.
Ülesanded olid loodud päriselu olukordadele võimalikult lähedastena ja olemuselt pingelised, sest just sellega seisavad kiirabitöötajad silmitsi iga päev. Igal väljakutsel tuli tegeleda nii-öelda silmaga nähtava tagajärjega, leida selle põhjus ning arvestada/ otsida kaasuvaid probleeme, mis mitte avastamisel võinuks olla fataalse tagajärjega.
Võistlusel pealtvaatajaid lubatud ei olnud, iga situatsiooni juures oli korraga kaks hindajat ja võistlus toimus aja peale.
Hinnati teooria tundmist ning õiget rakendamist; meditsiinilist käsitlust ja töövõtteid; meeskonnatööd; kriitiliste otsuste tegemist õigeaegsust ja kvaliteeti; probleemide lahendamise võimekust.
Samuti olid vaatluse all oskused elustamises, traumahaige käsitluses ja ägedates haigusseisundites, suurõnnetuse lahendamises, füüsilises vastupidavuses, kriitilises mõtlemises ja alarmsõiduki juhtimises – huvitavamatest siis täpsemalt.
Ühes olukorras oli 45-aastane mees saanud rasked ülakeha põletused, mis haarasid ligi 45% kogu kehast. Kuna hingamisteed olid sulgumas ja tavapärast intubatsiooni polnud enam võimalik teostada, tuli läbi viia väga harva kasutatav krikotoomia – invasiivne protseduur, mille käigus rajatakse hingamisteed krikotiroidmembraani kaudu. Lisaks tuli paigaldada luukanüül, sest tavalise veenitee rajamine osutus võimatuks. Sellel kutsel mitu harva tehtavat protseduuri, mille tegemine nõuab täpsust ja on oma olemuselt hirmutavad ning võivad raskendada kogu situatsiooni lahendamist.
Teises situatsioonis oli brigaad määratud suurüritusele meditsiinituge pakkuma. Brigaadijuht ja õde läksid piirkonda luuret tegema, kuid olukord võttis ootamatu pöörde – brigaadijuht sai vaablase käest kaela nõelata, langes anafülaktilisse šokki ja kaotas teadvuse. Samal ajal murdis õde õnnetult sääreluu, mistõttu ta ei saanud liikuda ning käelised tegevused olid piiratud. Seetõttu jäi kogu tegutsemine autojuhi kanda, kes pidi tooma autost vajalikke vahendeid vastavalt õe juhistele. Keerukaks muutis olukorra see, et tervet ravimkohvrit ei tohtinud kaasa võtta – vajalikud ravimid, lahused, süstlad, plaastrid, kanüülid, monitooringu vahendid ja hapnik tuli otsida ning tuua eraldi, täpselt kirjelduse järgi.
Pärliks kujunes muidugi sportlik ülesanne, mis jagunes kaheks osaks. Esimeses osas oli autojuhil vaja sooritada aja peale koonuste vahel manööverdamine ning külgboksi tagurdamine. Teises osas pidi brigaadijuht koos õega jooksma vaenlase tule all kannatanuni (peas ballistiline kiiver, seljas vest ning julgestamas relvastatud saatja), arteriaalse žgutiga peatama katastroofilise verejooksu ning patsiendi tassima kiirelt tagasi autoni, panema raamile ja aeg läks kinni kui autouksed olid suletud ja patsient autos.
Mõlema ülesande osa ajad liideti, mille tulemusena alavõit ja teisest kohast olime lausa 19 sekundit kiiremad.
Sportlike poistena tõdesime muidugi, et oleks saanud kiiremini, aga üldjoontes jäime rahule ja saime ka hindajate poolt tunnustuse.
Üldiselt jäime võistlustega rahule: situatsioonid olid põnevad ja hästi läbimõeldud ning omavaheline koostöö sujus üllatavalt hästi. Küll aga tundsime puudu tagasisidest. Mõistame, et info lekkimise ja ajaliste piirangute tõttu ei olnud mõistik tagasisidet peale situatsioone jagada, kuid see võiks tulla hiljem üldise tagasisidena või näiteks põhivigade loeteluna. Vigade ise läbikogemine on heaks õppimiskohaks ja jääb kindlasi meelde.
Järgmise aasta osas veel mõtleme, aga pigem oleme näljased ja kui minna siis tahaks juubeliüritusel juba esimese viie seas olla."
Kuressaare Haigla õendus- ja ämmaemandusjuht Mari-Liis Aus tunnustas Mihklit, Miikaeli ja Raidot öeldes, et tegu oli erilise väljakutsega, kus pannakse proovile nii teooria, praktika kui ka meeskonnatöö. "Meie meeskond näitas taas, et pühendumus ja koostöö tegemise oskus on neil kindlalt käpas. Olen südamest uhke meie tublide kiirabitöötajate üle ning loodan, et kutsemeisterlikkuse võistlusel osalemisest saab traditsioon, mis toob rohkelt kogemusi, inspiratsiooni ning ühtsustunnet," lisas ta.
Palju õnne Kuressaare Kiirabi ning tugev käepigistus esindajatele!