Hambaravist Kuressaare Haiglas

Hambaravist Kuressaare Haiglas

Alates käesoleva aasta algusest on Kuressaare Haigla teenuste struktuuris toimunud oluline muudatus – meie organisatsiooniga liitus Kuressaare Hambapolikliiniku tore kollektiiv koos oma teenuste, patsientide ning vajalike ruumide ja tehnoloogiaga.

Selle liitumise ajendiks on maakonda kavandatav uus haiglahoone, mis rajatakse Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi ühisel toel. Tegemist on strateegilise investeeringuga, mis hõlmab nii Eesti idapoolset (Narva) kui läänepoolset (Saaremaa) maakonnakeskust. Kuna investeerimisotsus puudutab lisaks eriarstiabile ka esmatasandit, sotsiaalteenuseid ja iseseisvat õendusabi, ei oleks olnud loogiline jätta sellest programmist välja hambaravi – valdkond, mille keskkond samuti kaasajastamist väärib.

Oluline on ka potentsiaalne sünergia raviprotseduurides, näiteks anesteesiavõimaluste kasutamine või tulevikus kavandatav operatiivne koostöö erakorralise meditsiini spetsialistidega. Kogukonna jaoks on ülioluline tagada valvekliiniku funktsioon, mille korraldamine 24/7 avatud haiglahoones on oluliselt lihtsam.

Tuleb siiski tunnistada, et see protsess pole olnud pilvitu. Kõige enam puudutavad sellised muudatused inimesi – kollektiivi liikmeid –, kelle jaoks need on isiklikud ja emotsionaalsed. Ootamatud muutused on sageli keerulised. Kui teid kolitakse oma armsast Lossi tänava korterist uude ja suuremasse korterisse Torni tänaval, võib see esialgu tekitada trotsi, kuigi pikemal järelemõtlemisel pole sellel plaanil ju suurt viga. Veel olulisem on indiviidi otsustusõiguse ja autonoomia küsimus – nende võimalik kadumine võib olla mõistetavalt häiriv, eriti juhtide ja vastutajate jaoks. Etteruttavalt võib öelda, et Kuressaare Haigla on neis küsimustes ehk liigagi libertaarne.

Igal lool on aga oma eellugu – nii ka siin. Aastaid on räägitud hambakliiniku liitmisest haiglaga. Kuigi ma ei saa kommenteerida, millisel tasemel neid sõnumeid on kollektiivis edastatud, on fakt see, et liitumisplaanid on tekitanud vastuseisu ja emotsionaalseid reaktsioone. On avaldatud artikleid ning kogutud ka allkirju.

Nagu me teame, muutub omaniku otsus selle langetamisel seaduseks. Põhimõtteline ühinemine otsustati meie volikogus juba eelmisel aastal, tähtajaga hiljemalt aastaks 2027. Tegelik ühinemine toimus aga varem – 2025. aasta alguses. Ma ei ole hiromant ega saa öelda, kas täiendav aasta või poolteist oleks ära hoidnud hilisemaid kahetsusväärseid sündmusi – tõenäoliselt mitte.

Loo kurvem pool on aga see, et neli hinnatud hambaravispetsialisti esitasid tänavu esimesel poolaastal lahkumisavalduse. Koos veel 11 endise kolleegiga asutasid nad uue kliiniku. Nii lahkus poole aasta jooksul pool Kuressaare Hambakliinikust. Arvestades, et uue kliiniku ettevalmistused algasid juba aasta varem – enne juriidilist liitumist – on nende tegevus eetilisest vaatenurgast vähemalt küsitav, eriti mis puudutab lojaalsust ja hoolsuskohustust.

Ent see pole lõpp. Meil on jätkuvalt neli toredat kolleegi, kes sama pühendunult ravivad meie patsientide hambaid. Meil on head koostööpartnerid mandrilt, uus juht uute ideedega ning puudu on veel vaid 2,5 stomatoloogiaspetsialisti, et taastada endine teenusemaht. Ja loomulikult me teeme selle ära.

Kuressaare Haigla juhatuse liige Märt Kõlli