452 0040

Aia 25, Kuressaare



Kolleegid õnnitlesid patoloog Jermolai Rodionovit läheneva 85. sünnipäeva puhul

Kuressaare haiglas 56 aastat töötanud Jermolai Rodionov tähistab 24. detsembril 85. sünnipäeva! Täna andsid oma õnnesoovid edasi haigla töötajad, endised ja praegused kolleegid. Tegu on tõelise haigla raudvaraga, kelle teadmiste ja kogemuste pagas ei ole ilmselt sõnades mõõdetav.

Muuseas selle aastal viimasel päeval lõpetab töö ka Jermolai, et viimaks ka pensionipõlve nautida. Kuid võime aimata, et tööalastes küsimustes, nõu saamiseks ja arutlusteks tuleb Jermolai poole pöördumisi ka edaspidi. 🙂

Jagame üht lõiku 2022. aastal ilmunud Saarte Hääle artiklist:

Toonasesse Kingissepa haiglasse tööle tulnud Jermolai Rodionov on pärit hoopiski Venemaalt Kaasani lähedalt. Eestisse sattus ta pärast kolme aastat sõjaväeteenistust, kui astus Tartu ülikooli – venekeelsesse õppesse arstiteadust õppima.

Rodionovi sõnul oli tema tudengipõlv Tartus lõbus ja põnev. Toonasest kirevast ühikaelust ja -asukatest võiks patoloog rääkida vähemalt raamatu jagu lugusid.

Osa endistest õpingu- ja ühikakaaslastest, kellest said Eesti mastaabis tuntud tegelased, eelistas endiste kamraadidega hiljem aga distantsi hoida ega teinud neist isegi tänaval vastu tulles enam väljagi.

“Muidugi tundsid ka nemad minu ära – olime ju kuus aastat koos! – aga tähtis inimene, kelle jaoks noorus oli ainult pidu ja trall, see ikka häbeneb,” lausub Rodionov. “Piinlik ju, kui keegi teine su tormilisest noorusest, lollustest ja jamadest nii hästi teab!”

Muide, üks Jermolai kaastudengeist ja naabritest Pälsoni ühikas oli hilisem tuntud psühhiaater, saarlane Anti Liiv. Temaga jäi Jermolail tudengipõlves sõlmitud sõprus aga püsima.

Nagu paljud tema ülikoolikaaslased, abiellus ka Jermolai 6. kursusel.

1968. aastal kolis alma mater`i kirurgi erialal lõpetanud noormees Saaremaale ja asus ametisse toonases Kingissepa haiglas.

Töötas koos korüfeedega

Rodionovi sõnul on tal olnud au töötada koos selliste korüfeedega nagu peaarst Evald Väärt, onkoloog dr Ülo Valvere (hilisem vabariikliku onkoloogia dispanseri peaarst, kelle poeg on samuti tunnustatud onkoloog, dr Vahur Valvere), reumatoloog dr Reinhold Birkenfeld ja kirurg Ants Haavel.

Patoloogina töötab Jermolai Rodionov 1978. aastast ehk ühtekokku 44 aastat. Ta on tegutsenud ka kohtuarstina – 25 aastat. Selle ameti “päris” ta dr Väärtilt, kes kohakaasluse alusel kohtuarstina tegutses.

2003. aasta kevadest, kui Eesti jagati regioonideks, sai Saare maakonnas tegutsenud kohtuarst Rodionovist Lääne-Eesti regiooni kohtuarstliku ekspertiisi osakonna töötaja. Samuti kasvas kõvasti dr Rodionovi töömaht.

“Mul oli 230 lahangut aastas – Kuressaare haigla statsionaaris 125 ja kohtumeditsiini omi 65 – see on väikese Saaremaa kohta ikka tohutu suur number!” leiab Jermolai Rodionov.

“Mul oli 230 lahangut aastas – see on väikese Saaremaa kohta ikka tohutu suur number.”

Tema hinnangul oli korraga nii lahangu- kui ka kohtuarstina töötada väga raske: “Ühelgi päeval ei tea sa, mis sind ees ootab.”

Saaremaa pole aga sugugi ainus koht, kus dr Jermolai Rodionov ametis olnud. 1970ndate lõpus, 80ndate algul oli tema tööandjaks Tallinna keskhaigla, praeguse Ida-Tallinna keskhaigla eelkäija.

Samuti on Rodionov töötanud Pilguse psühhiaatriahaiglas, kus peaarstiks oli Jaan Kits.

Dr Rodionov on juhtinud ka kaht haiglat: neli aastat töötas ta Kihelkonna haigla juhatajana, kuus aastat aga pidas haigla juhataja ametit Venemaal.

“Juhitöö polnud siiski minu rida,” leiab Rodionov. “Üks asi on vastutada ravipoole eest, teine aga selle eest, kuidas haigla majanduslikult toime tuleb.”

Kodumaale tagasi sõitis dr Rodionov seetõttu, et tema ema Eestis elada ei soovinud.

“Kui ema haigeks jäi – ilmselt vähki –, ei olnud ta nõus end uurida laskma ega soovinud ka ravi. Mis sellest, et oma poeg oli arstiks õppinud ja juhtis haiglat, mille tohtrid oleks ehk aidata saanud,” lausub Rodionov. “Ema ütles mulle: “Elan nii kaua, kui jumal mulle andnud on!” Hiljem tunnistas küll: “Jermolai, oleksin pidanud sind kuulama.” Siis aga oli kahjuks juba hilja.”

Rodionovi sõnul suri ta ema nii, nagu surrakse filmides: “Pani käed rinnale risti, nagu lebaks kirstus, ja läinud ta oligi.”

Kuulsad “kliendid”

Pärast ema surma tuli dr Rodionov tagasi Eestisse ning jäigi. Oma otsust naasta Jermolai ei kahetse.

“Mulle meeldib siin Saaremaal ja meeldib see töö, mida teen,” põhjendab ta.

Rodionovi sõnul on tema amet selline, kus tööpuudust karta ei ole. Teiste seas on patoloogi “klientide” hulka kuulunud ka tuntud inimesed, sealhulgas näitlejad Sulev Nõmmik ja Einari Koppel, kirjandusteadlane Paul Saagpakk, helilooja ja muusik Uno Naissoo.

2016. aastal pälvis Jermolai Rodionov kolleegidelt Kuressaare haiglas tunnustuse – preemia pikaajalise töö eest tervishoiuvaldkonnas.