ÄMBRIKOLINATEST JA HIIGELEHITISTEST
Äsja ilmunud artikli valguses peame vajalikuks kõigepealt tänada kohalikku ajakirjandust meile kaasa elamast ja tähelepanu juhtimist erinevatele probleemidele. Ent pealkirjas viidatud „kergete ämbrikolinate ja hiigelehitiste epiteetide“ osas jääme tagasihoidlikult ja lugupidavalt eriarvamusele. Põhjendame, miks.
Alustame kaugemalt. Aastal 2021 pakkus tollane minister Tanel Kiik võimalust ehitada Saaremaale kui Eesti suurimale saarele uus tervishoiuasutus. Eeskujuks oli tol Viljandis realiseerimisel olev projekt oma tollase ca 40 miljoni euro suuruse eelarvega.
Asi tundus inspireeriv. Paraku seoses geopoliitiliste probleemide ja muude ehitushindu mõjutavatele teguritele pidime esialgset hasarti mõõdukalt tagasi tõmbama. Nii taanduski uue tervishoiuasutuse ehituse võimalus 2023. aastaks siiski plaaniks kaasajastada juba olemasolevat hoonestust ning rajada aktiivravile täiendav korpus. Seega hiigelehitisest me täna enam rääkida ei saa.
Antud projekti realiseerimine eeldas siis ja eeldab tänagi paljude karide ületamist ja seda piiratud ajaraamis.
Tegu on tõepoolest ühega Saaremaa lähiajaloo suurimatest investeeringutest, paraku ei ole mõsitlik unusatada infatsioonilist tingitud mõjureid. Nimetatu realiseerimsieks on oma protseduurika. Etapid on järgmised: funktsionaalne arengukava, detailplaneering, täiendava kinnistu omandamine, ulatuslik projekteerimine, kümned riigihanked, ehitustööd paralleelselt nii olemasolevas hoones kui ka juurdeehituses, toetuse taotlemine ja kooskõlastus erinevate riiklike institutsioonidega.
Kõik mainitud etapid ei ole oma olemuselt lihtsad, vaid nõuavad paljude osapoolte koostööd ja paraku ka erinevate seisukohtade harmoniseerimist.
Kolmas võim võib eeldada, et projekti stardis on kõik kui siidipadjal - osapooled rõõmsad ja sõbralikud. Paraku praktikud antud seisukohti kinnitada ei saa. Nii idealistlikult ükski projekt lihtsalt ei realiseeru, on see siis meie käesoleva projekti mahust väiksem või suurem.
Planeeringu menetlustes on kõigil osapooltel õigus ja kohustus kaasa rääkida, nii ka meie projekti puhul. Tänane Merineitsi hoone on ehitatud 70-tel puhkekoduks, maa sihtotstarve on ärimaa. Naabriks on haigla, endise sanatooriumi hoonestu, hoone vastast algab individuaalelamute rajoon.
Aia tn 29 kinnistu (kus täna asub koerte jalutamise väljak) on kaetud kehtiva detailplaneeringuga, kuhu on samuti ette nähtud kolmekordsed hooned, seega ei ole haigla uue juurdeehituse kõrguses (15 m) justkui midagi erakordset. Väga loodame, et ka naabrite jaoks muutub uue hoone ning kaasaegse haljastuse lahendusega keskkond pigem oluliselt kvaliteetsemaks. Samuti arvestame võimalikult palju ettepanekutega, mis eeldaksid parendusi sissesõiduks parkimisalale.
Mis puudutab väidetavalt unustatud arhitektuurikonkurssi, siis ei saa selliste kõlavate väidetega nõustuda. Detailplaneeringu menetluse käigus selgus kohustus korraldada nimetatud hea visuaalse lahenduse konkurss. Kuna lahendame haigla tagumist ala, mis asub suhteliselt industraalsel maastikul, siis seab see nii konkursile kui ka lahendile natuke erinevad eesmärgid võrreldes kesklinna eksklusiivsete aladega.
Konkursile kutsutud büroodest saime neljalt ka lahendi. Preemiafondi väliselt osales konkursil ka projekteerimishanke võitja - arhitektuuribüroo Esplan. Neljast vahvast lahendusest jäid esikaohta jagama Esplani „Matriits“ ning Sirkel ja Malli „Rohekild“. Mõlema tööga oli konkursi tulemusena võimalik edasi minna ja mõlemale tööle esitas komisjon ka märkuseid.
Arvestades ülaltoodut, jätkasime koostööd ESPLAN-iga, kelle rahulikum lahendus sobib meie hinnangul asukohta silmas pidades paremini. Samuti arvestab „Matriitsi“ plaanilahendus oluliselt paremini haigla kui terviku logistilisi vajadusi ja on enam kooskõlas energiasäästlikkuse nõuetega lähitulevikus.
Nii lihtsad need ämbrikolinad ongi.
Olen 100% kindel, et sarnaseid ämbrikolinaid võib järgneva 4 aasta jooksul leida hulganisti, ehk ükski tegevus ei kulge kunagi kestvate kiiduavalduste saatel – selline on päriselu.
Nagu öeldud, eeldab niivõrd suur projekt kõigi osapoolte head koostööd, kompromisse ja pühendumust. Ainult selliselt saame uued ruumid meie haigete raviks. Eesmärk on kokkuvõttes meie kõigi jaoks üks- et parandada saarlaste jaoks tervishoiu kvaliteeti. Kuressaare Haigla on alati hoidnud kogukonnaga ausalt ning sirgjoonelist kommunikatsiooni ning kavatseme seda teha ka edaspidi. Kui oleme teinud vea, tunnistame. Kas me saame lubada, et kogu järgnev protsess kulgeb viperusteta? Kindlasti mitte. Aga me anname endast parima, et jõuda oma kogukonna jaoks parima lõpp-eesmärgini.
