Mis on Coxsackie viirus ja kuidas seda ennetada?
Enteroviirusnakkused on maailmas laialt levinud nakkushaigused, mis võivad põhjustada puhanguid. Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud. Enteroviirusnakkused levivad maist septembrini. Coxsackie viiruse sümptomiteks on valu, kõrge palavik ja sügelev villiline lööve.
Valu ja kõrge palaviku vastu aitab paratsetamool või ibuprofeen, mida tuleb manustada vastavalt kehakaalule (pakendiga on kaasas juhis ja kui kahtled, helista Perearsti nõuande liinile 1220).
Kehale tekkivate villide sügelust aitavad vähendada allergiaravimid – vastavalt vanusele leiab apteegist tilgad (vajalik retsept), lahuse või tabletid. Sügeleva villilise lööbega on soovitatav appi võtta tooted, mida kasutatakse ka tuulerõugetäppide korral. Näiteks jahutava efektiga PoxClin vaht, mida kasutatakse tuulerõugetest põhjustatud ärrituse, sügeluse, põletustunde ja tundlikkuse leevendamiseks. Jahutav ja nahka rahustav toime on suurem, kui vahtu hoida külmkapis. Vahtu sobib jätkuvalt kasutada ka siis, kui täppidel on koorikud peal, samas sobivad ka erinevad antiseptilised dekspantenooli sisaldavad niisutavad kreemid ja salvid. Koorikuid pehmendavalt mõjub ka taruvaigu ja mesilasvahaga Tervistav kreem-palsam.
Vesiville võib tupsutada ka teepuuõliga, vajadusel võib seda veidi lahjendada kui lõhn lapse jaoks liiga intensiivne tundub. Samuti kuivatab ville antimikroobse toimega saialilletinktuur. Hästi toimivad ka erinevad antiseptilised spreid nagu Cutasept, Pharmacare jne. Suhu ja limaskestadele tekkivate villide korral leiab apteegist lidokaiini ja kummeliekstraktiga suuõõne- ja igemegeele ning teisi tooteid spetsiaalselt suuõõne haavanditele (nt Urgo geel suuõõne haavanditele jt). Leevendust võib tuua ka astelpajuõli.
Igasuguste nakkushaiguste vältimiseks on tark hoida käed puhtad nii kodus, koolis, restoranis kui ka kõikjal mujal. Kui see pole võimalik, on mõistlik kasutada antiseptilisi vahendeid. Nende valik on lai (spreid, geelid, salvrätikud) ja sobiva toote peaks leidma nii lastele koolikotti, kontorisahtlisse kui ka kõige pisemasse käekotti.
Kui pesta käsi sooja vee ja seebiga 15 sekundit, väheneb neil võõra mikrofloora hulk 10 korda, 30 sekundi jooksul aga juba ligi 1000 korda. Kõige sagedamini unustatakse hõõruda seepi pöidlapealsetele, küünealustele, sõrmevahedele ja -otstele. Korralikult tuleks pesta ka sõrmuste alla jäävat nahka, sest muidu hakkavad seal niiskuses bakterid paljunema. Seep tuleks voolava vee all maha loputada sõrmedest küünarnukkideni.
Info: Terviseamet ja Apotheka.ee
