Verevähi teadlikkuse suurendamise kuu

September on kogu maailmas verevähi teadlikkuse suurendamise kuu

Selleks, et verevähi teket paremini mõista, valgustab dr. Edward Laane meid, missuguseid rakke meie veri sisaldab ning mis funktsiooni need kehas täidavad:

Meie veri sisaldab 3 põhitüüpi rakke, mis kõik toodetakse luuüdis:

1) Punalibled ehk erütrotsüüdid (analüüsis RBC, red blood cells).

Punalibled on tuumata rakud ja tavaolekus kaksiknõgusad kettad (nagu ka pildil). Nende ülesandeks on meie keharakke varustada hapnikuga. Punaliblede keskmine eluiga on 120 päeva. Noori punaliblesid nimetatake retikulotsüütideks ja lõpuks lõhustatakse vanad rakud ära põrnas või ka maksas õgirakkude poolt. Kui punaliblesid või hemoglobiini on liiga vähe, siis seda seisundit nimetatakse aneemiaks ehk kehvveresuseks.

Juhul, kui hemoglobiin või erütrotsüütide arv on liiga kõrge, siis seda nimetatakse polütsüteemiaks ehk rahavakeeli veri on paks.

2) Valgelibled ehk leukotsüüdid (analüüsis WBC, wite blood cells) on tuumaga rakud, mis kaitsevad meie keha kõikvõimalike infektsioonide vastu ja tagavad meile immuunsuse.

Valgeliblesid võib jaotada kolmeks:

granulotsüüdid, monotsüüdid ja lümfotsüüdid.

Granulotsüüdid kaitsevad meid peamiselt bakterite ja seenhaiguste vastu, ja lümfotsüüdid viiruste ning vähirakkude vastu. Kui granultosüüdid ja monotsüüdid küpsevad

lõplikult luuüdis, lümfotsüütide areng saab alguse luuüdist, kuid lõplikult saavad nad küpseks kas tüümuses (T-rakud) või lümfisõlmedes (B-rakud). Kui valgeliblesid on vähe, siis seda nimetatakse leukopeeniaks ja kui palju, siis leukotsütoosiks.

Leukopeeniate korral võime olla tavalisest vastuvõtlikumad infektsioonidele. Leukotsütoos võib viidadata põletikule meie organismis, kuid ka verevähile.

3) Vereliistakud ehk trombotsüüdid (analüüsis PLT, platelets).

Vereliistakud on tuumata rakud, mis tagavad meile hüübivuse, et me verest tühjaks ei jookseks. Vereliistakute eluiga on 10 päeva ja nad lõhutakse samuti ära põrna või maksa õgirakkude poolt. Õgirakke on ka luuüdis. Juhul, kui meil on vereliistakuid vähe, siis on oht veritsustele, eelkõige verejooksudele ninast, suuõõnest ning võivad

esineda vererohked menstruatsioonid ja verevalumid nahal. Trombotsüütide arvu tõusu korral on oht trombide tekkele, kuid ka verejooksudele.

Trombotsüütide arvu tõus võib viidata nii põletikule, verehaigusele, kuid ka vähile.

Vererakkude muutuste ja verehaiguste korral on võimalik nõu küsida Kuressaare Haigla hematoloogidelt dr. Ines Vaidelt ja dr. Edward Laanelt.

Vastuvõtule on võimalik aeg broneeerida läbi digiregistratuuri

või helistades polikliiniku registatuuri 452 0115.

Vastuvõtule registreerimiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Ilma saatekirjata on võimalik registreeruda tasulisele vastuvõtule.