Covid-19 kui multisüsteemne haigus
Esimesest Covid-19 dokumenteeritud juhtumist maailmas on möödas juba paras hulk aega. Ka ajal, mil viirus Eestisse jõudis, oli veel tervishoiuametnikel vaid umbkaudne ettekujutus uudse koroonaviiruse levimisest, seda mõjutavast teguritest, mismoodi kõige efektiivsemalt selle levikut tõkestada ning missugust ravi pakkuda.
Tänaseks teame Covid-19 leviku kohta Saaremaal vaid seda, et Tartu Ülikooli teadlaste läbi viidud uuring kinnitas Kuressaare Haigla poolt väljaöeldut, et meil on viirushaigust põdenute arv kordi suurem, kui proovidega tuvastatud. Juhuslikkuse alusel testitud 954 inimese veenivere võtmise teel antikehi tuvastades selgus, et Saaremaal on viirusega kokku puutunud iga kuues inimene sajast. Seejuures 80% inimestest, kellel antikehad tuvastati, ei olnud haigussümptomeid.
Esialgses infomüras jõudis avalikkuseni sageli konfliktne ja üheselt mõistetamatu info viiruse tõsiduse ja selle vältimise kohta. Näiteks ei soovitatud alguses isegi maske kanda. Mitmed kuud hiljem on teadlastel teada nii viiruse leviku viis, kui ka see, mida tuleks teha pandeemia kontrolli all hoidmiseks.
Viirus võib levida õhu kaudu
CDC (Centers for Disease Control and Prevention, Ameerika Ühendriigid) varased nõuanded rõhutasid käte pesemise, pindade desinfitseerimise ja küünarnuki sisse aevastamise olulisust eeldusel, et koronaviirus levib enamasti käepigistuste kaudu, kokkupuutel nakatunud pindadega ja tiheda kontakti kaudu nakkusohtlike inimestega.
Pärast kuudepikkuseid teaduslikke arutelusid ja uuringuid on eksperdid ühel nõul: viirus võib levida ka õhus - pisikeste hõljuvate tilkadena, mida nimetatakse aerosoolideks - ja nakatada ka kahe meetri kaugusel viibivaid inimesi. Eriti edukalt levib see halvasti ventileeritavates siseruumides, kus aerosoolid on lõksus ja kuhjuvad (mõtleme kohe pubide, klubide jms peale).
Seetõttu on ekspertide sõnul väiksem oht nakatumiseks just välitingimustes, kuigi ka seal ei ole risk olematu. Neil põhjustel soovitavad terviseeksperdid inimestel vältida suurtesse rahvahulkadesse kogunemist, pigem hoida füüsilist distantsi, kanda võimalusel maski nii siseruumis kui ka väljas ning jätkata hoolikat käte pesemist.
Näomaskid on pandeemia ohjamisel ülimalt olulised
Pandeemia esimestel kuudel pole maski kandmise olulisust liigselt ülerõhutatud (osalt ka selle pärast, et defitsiidi tõttu oli neid vaja hoida haiguskoldes toimetavatele tervishoiutöötajatele). Samuti ei olnud siis veel viiruse levimisviis lõplikult kindlaks määratud.
Nüüd soovitab iga terviseekspert kanda näomaske. Lisaks näokattele soovitavad terviseeksperdid vältida suuri kogunemisi siseruumides, näiteks baarides; võimaldada palju laiemat testimist kiiremate tulemustega, koos kontaktide jälgimisega ning riiklikul tasandil asja paremini koordineerida.
Covid-19 mõjutab kogu keha, mitte ainult kopse
CDC oli kindlal seisukohal, et Covid-19 kolm äratuntavat sümptomit olid palavik, köha ja õhupuudus. Kuid tundus, et arstid nägid igal nädalal mõnda uut Covid-19 sümptomit.
Veebruariks oli uuringutega selgeks tehtud, et viirus põhjustas mõnel inimesel kehavalu, iiveldust ja kõhulahtisust. Siis tulid uudised lõhnataju kadumisest. Saime teada võimalikust ajuinfektsioonist ja immuunsussüsteemi tugevast reaktsioonist, mis põhjustab verehüübeid, südameinfarkti ja muid organite rikkeid. Hiljuti teatasid teadlased, et näib, nagu isegi veresooned oleksid nakatunud. See on kummaline, kui mitmel moel üks haigus võib väljenduda.
See tähendab, et arstid peavad mõtlema Covid-19-st kui multisüsteemsest haigusest, ütleb Aakriti Gupta, MD, Columbia Ülikooli Irvingi meditsiinikeskuse resident. Gupta ja tema kolleegid avaldasid 20. juulil ajakirjas Nature Medicine ülevaate Covid-19 mõjudest. Nad rõhutasid, et on oluline mõista - märkimisväärne osa Covid-19 patsientidest kannatab neerude-, südame- ja ajukahjustuste all.
Seda kõike teadvustades saavad arstid parandada ravi ja töötada välja järelmeetmete kavad, et näha, kuidas inimestel pärast haiglast lahkumist hästi läheb. "See on suhteliselt uus viirus ja me õpime endiselt selle pikaajaliste mõjude kohta," ütles Kartik Sehgal, MD, Beth Iisraeli Diakoonia meditsiinikeskusest.
COVID19 soojast ei hooli
Kuna kuumus ja niiskus vähendavad gripi ja veel mõnede viiruste virulentsust ning vähendavad suvel nende levikut, spekuleeriti, kas uus koroonaviirus võib samamoodi suvel taanduda. Kuid märtsis puhkes haiguslaine lõunapoolkeral maikuus, kui oli soe, ning viis selle lootuse. Tuleb välja, et kuigi kuumus ja niiskus mõjutavad seda viirust hooajaliselt, ei aita see viirusel täielikult kaduda. Samas on inimesed sooja ilmaga ka rohkem väljas, liiguvad ringi ja on sotsiaalsemad, mis annab viirusele taaskord eelise.
Kusjuures ka lapsed ja noored ei jää viirusest puutumatuks. Algusest peale oli selge, et Covid-19 on ohtlikum vanematele inimestele, räsides eriti usinalt hooldekodusid. Tekkis mulje, et nooremad täiskasvanud ja lapsed ei olnud ohus. Nüüd on teada, et laste ja teismeliste surmaoht on madal, “kuid see pole olematu,” ütles William Hanage, PhD, Harvardi T.H. Chan rahvatervise epidemioloogia dotsent, kes lisas, et haigusrisk tõuseb koos vanusega.
"Infektsiooniklastrid võivad tekkida inimestelt, kellel on vaid kerged haigussümptomid," ütles Natalie Dean, PhD, Florida Ülikooli epidemioloog ja biostatistika assistent-professor. Samal ajal on ebaselge, mil määral viirus nakkab ja kandub edasi väikeste laste kaudu. Osalt selle tõttu, et lastel esineb harilikult kergemaid sümptomeid või jääb nende haigus sootuks tähelepanemata.
Nii võib üks inimene pahaaimamatult nakatada mitut või isegi kümneid inimesi. Ka viimastel nädalatel on üle maailma viiruse levikule kaasa aidanud just noored inimesed, kes kogunevad baarides, pubides ja klubides. Eksperdid arvavad, et umbes 80% Covid-19 juhtumitest on põhjustatud 20% nakatunud inimeste poolt.
Seda kõike arvesse võttes mõtleme väikese ärevusenoodiga sellele, kuidas kujunevad asjaolud siis, kui lapsed sel sügisel kooli naasevad. Seetõttu on oluline, et kõik haigustunnustega lapsed samuti kodudes püsiksid - eriti köha, nohu, valusa kurguga. Loodame, et lastel on võimalus selleks ajaks koolitöö nõnda ära korraldada, et õppetööst maha ei jääks ning saaks iseseisvalt kodus õppida.
Algallikas: https://