Karolinska Haigla külastus

Kuressaare Haigla töötajatel avanes suurepärane võimalus külastada Rootsi juhtivat Karolinska Ülikooli haiglat. Kuressaare Haigla delegatsioonil oli võimalus tutvuda verivärske uue Karolinska haigla hoonega, mis valmis aasta tagasi. Saime ülevaate palatiosakondadest, ambulatoorse vastuvõtu- ja päevaravi üksustest. Peamine uudsus oli patsiendi teekonna tutvustamine kliinilises praktikas ja haiglasisese kaupade logistika organiseerimine kasutades roboteid (iseliikuvad transpordikärud, koos spetsiaalse infrasturktuuriga: laadimispunktid, liftid jms). 
Kuressaare Haigla ülemarst Toomas Tuuling märkis, et kohapealne vastuvõtt oli kõrgel tasemal ja soe. „Huvitav oli näha kaasaegset tipphaiglat, külastasime hematoloogia struktuurüksusi. Võib-olla kõige uudsem oli näha transpordiroboteid. Kuid minu jaoks oli enam põnev nende uudne patsiendi voo taktika („patient flow” ehk patsientide liikumine läbi tervishoiuasutuse). See hõlmab arstiabi, füüsilisi ressursse ja sisemisi süsteeme, mis on vajalikud patsientide viimiseks vastuvõtupunktist vastuvõtupunkti, säilitades samal ajal kvaliteedi ja patsiendi / pakkuja rahulolu.” 
Tuuling märkis, et põhimõtteliselt on meie praeguse süsteemiga suurim vahe selles, et raviprotsess ja kõik sellega seonduv lähtub mitte diagnoosist, vaid patsiendist ja tema vajadustest. Ka Rootsis on see asi alles pärsi uus ja arenev, ning on täiesti selge, et ka meie selle poole liigume. „Seoses sellega tahaksingi veel öelda, et vaadates olmet ja tööd oleme küll väikesed, kuid ei ole sugugi häbeneda. Ja „patient flow” teemaga seoses on meil esimesena Eestis suur samm tehtud – patsientide nõukogu, mis on selle süsteemi ehk olulisim osa, on juba loodud.
Kuressaare Haigla juhatuse liikme, haiglajuhi Märt Kõlli sõnul on tähelepanuväärne on Karolinska tunnuslause – „Patient first – together we create the best healthcare“ (Patsient kõigepealt – koos jõuame parima ravini), mida kindlasti on mõistlik meil Saaremaal ning ka Eestis laiemalt enestele pidevalt teadvustada ja meeles pidada. Ta lisas, et antud struktuurse muudatuse puhul on muljetavaldav ka valdkondade juhtimisstruktuur: 
„Näitena toome hulgiliigesepõletiku, reumatoidartriidi, mille juhtrühm koosneb lisaks eriarstidele (reumatoloog, ultraheli radioloog, ambulatoorset ravi koordineeriv arst) toetavatest meditsiinitöötajatest (füsioterapeut, töötervishoiu arst, vastutav õde) ning administratiivse suunitlusega spetsilistidest (teenuse arendaja, ökonomist-audiitor, raviuuringute spetsilist, administartsiooni esindaja) ja mis kõige uuendusmeelsem ka patsientide esindajast. Ehk siis kaasatud on teenuse arendusse kõigi osapoolte esindatus.” 
2004.a ühendati kaks haiglat (Stockholmi lõunaosas asuv Huddinge Haigla ja Stockholmi põhjaosas Solnas asuv Karolinska Haigla) ja nimetati ümber Karolinska Ülikooli Haiglaks, millel on kaks suurt kampust või haiglat. Kampusi kutsutakse nüüd lühidalt Karolinska Huddinge ja Karolinska Solna. Kahe haigla ühinemise tagajärjel on tegemist on Rootsi suurima haiglaga ning ka Euroopa ühe suurimaga, mille tulude maht on 1,7 miljdardit €, töötajate arv 15 000, 1 340 voodit ja 1,6 miljonit visiiti aastas. Stockholmi regiooni suurus on ca 2,2 miljonit inimest. 
Võrdluseks, Eesti elanike arv on ca 1,5 miljonit ja kahe regionaalhaigla (TÜ Kliinikum ja PE Regionaalheigla) vastavad näitajad kokku on: tulude maht ca 0,450 miljardit €; 8 000 töötajat; ca 2000 voodit (sic!); 750 000 visiiti aastas. Tegemist ei ole süvaanalüüsiga, kuid olulisi erinevusi kõrgema etapi haiglate tegevuspõhimõtetes on võimalik ka neid numbreid kõrvutades näha.
Karolinska Haigla aastast 2014 juurutatud kontseptuaalne strateegia hõlmab endas patsiendi vajadustel põhinevat (tervishoiu)teenuseosutamist – ülemvaldkonnad: 1) naiste ja laste tervis, 2) südame ja veresoonkonna haigused, 3) vanadusest tulenevad haigused, 4) neuroloogilised haigused, 5) infektsioon - ja põletikulised haigused, 6) traumad ja 7) vähktõved.
Ülemvaldkondest omakorda hargnevad spetsiifilisemate haigustega patsienditeekonnad. Lähenemise peamine erinevus on selles, et on loobutud professioonipõhisest struktuurist (näiteks: kirurgia, onkoloogia, sisehaigused, taastusravi jms), mille vahel patsient enne liikus.
Kuressaare Haigla ravijuhi Edward Laane sõnul oli Karolinska külaskäik meie haigla kollektiivile väga motiveeriv ja näitas, et Kuressaare Haigla on püsinud oma tegevustes kaasaegsel suunal. Lähtudes patsiendi teekonna käsitlusest ja Saare kogukonnale parema teenuse osutamiseks on meile heaks stardipositsiooniks sotsiaalvalkonna koostööleping Saaremaa, Muhu ja Ruhnu valdadega. Kinnitust sai ka sisemine tunnetus, et Kuressaare Haigla vajab tulevikus sisehaiguste arsti, kes on spetsialiseernud vanemate inimeste ravile ehk geriaatrit ja samuti kardioloogi, kes tegeleb spetsiifiliselt südame ja versoonkonna haigustega.
Füsioteraapia osakonna kohta märkis Kuressaare Haigla füsioterapeut Raili Sepp, et avarust on seal sama palju kui meie lasteteraapia ruumis. „Lihtsad sisustuselemendid, paar jõusaalivarustust. Teraapia ruumidesse viiv koridor oli dekoreeritud sipelgatega, mis näitasid õiget teed, et lapsele teed näidata. Samuti oli põrandale joonistatud radasid, mida sai erinevate motoorsete oskuste arendamiseks ära kasutada.”
Kuressaare Haigla erakorralise meditsiini osakonna töötajad ning juhataja dr.Mihkel Laidna leidsid, et tegemist oli igatepidi toreda üritusega. „Esmakordne võimalus tutvuda ühe maailma tippu kuuluva meditsiiniülikooli ja haiglaga. Seoses hiljutise renoveerimisega saime tutvuda ka ülikooli uue arhitektuurilise lahendusega. Ainult ajaga oli meil kitsas, oleks tahtnud tutvuda ka nende erakorralise meditsiini süsteemiga (erinevalt meist on Karolinska Ülikooli Haigla erakorralise meditsiini osakonnas täiskasvanute osas vastuvõtt piiratud mahus)”.
Täname selle erakordse võimaluse eest Karolinska Ülikoolihaiglat ja Asa Rangert Derolf-i, Karolinska Ülikoolohaigla Hematoloogia valdkonna juhti!