452 0040

Aia 25, Kuressaare




Seksuaalvägivald

Seksuaalvägivald – Sa ei ole üksi, abi on olemas!

Ka siis, kui tunned end süüdi.
Ka siis, kui Sa kõike ei mäleta.
Ka siis, kui kõik algas hästi.

 

SEKSUAALVÄGIVALDA KOGENUTEL PALUME PÖÖRDUDA ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKONDA, KUS SUUNATAKSE TEID EDASI SEKSUAALVÄGIVALLA KRIISIABIKESKUSE TÖÖTAJA HOOLDE.

 

Seksuaalvägivald on tahtevastane seksuaalvahekord (vägistamine), sellega ähvardamine või muu seksuaalse iseloomuga tegu. Ohvriks võivad olla nii naised kui mehed; lapsed, noored kui ka eakad.  Seksuaalvägivallaga on tegu ka siis, kui Sa ei saanud anda oma seksuaalset nõusolekut, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid. Seksuaalvägivald on kuritegu ja Sa ei pea tundma end süüdi. Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub selle toimepanijal, mitte ohvril.

 

Seksuaalse rünnaku, vägistamise või selle kahtluse korral pöördu abi saamiseks seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAK). 

  •          Keskusesse pöördu, kui oled kogenud seksuaalvägivalda viimase 7 päeva jooksul.
  •          Pöörduda võivad kõik sõltumata soost või vanusest.
  •          Tulla võib nii üksi, kui koos saatjaga.
  •          Keskused on avatud ööpäevaringselt.
  •          Saatekirja pole vaja.
  •          Abi saamiseks pole vaja eelnevalt politseisse pöörduda.

 

Kui seksuaalvägivalla juhtumist on möödas vähem kui 7 ööpäeva, siis toimi järgmiselt:

  •          Mine kohta, kus sul on ohutu ja turvaline.
  •          Kui Sul on tõsised vigastused ja vajad kiiret meditsiiniabi, siis helista (112)!
  •          Tõendite kogumise huvides ära pese ega vaheta riideid. Võta vahetusriided kaasa.
  •          Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, võta kaasa seljas olnud riided (sh aluspesu), pesemata, paberkotis.
  •          Pöördu kiiresti Kuressaare Haigla erakorralise meditsiini osakonda.
  •  

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses:

 

  •     Kuulatakse Sind ära, toetatakse ja nõustatakse sind. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas ja saad ise otsustada, mida edasi teha.

 

  •     Sulle pakutakse meditsiinilist läbivaatust koos tõendmaterjali kogumisega, juhuks kui soovid hiljem politseisse pöörduda. On tähtis saada ülevaade Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida vigastusi ning koguda tõendmaterjal, mida hiljem saab kasutada uurimisel. Sulle selgitatakse, mis läbivaatuse ajal toimub. Sul on õigus ja võimalus otsustada igal hetkel läbivaatus lõpetada. Läbivaatusel küsib arst või ämmaemand Sinu eelneva terviseseisundi           kohta; vaatab üle võimalikud vigastused; otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms) ja pakub Sulle uriini ja veenivere kogumist, et tulevikus sealt vajadusel määrata uimastite jälgi. 

 

  •     Sulle pakutakse abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine. Mõlemad vahendid toimivad tõhusalt kuni viie päeva jooksul peale seksuaalkontakti ning need on Sulle tasuta. Arst pakub nõustamise käigus välja Sinu jaoks parima võimaluse.

 

  •     Võimaldatakse suguhaiguste testimist ja HIV-i kontaktijärgset ravi; Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vatipulgaga eritist kas neelust, tupest või pärakust. Samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja kestab 28 päeva. Kui oled B-hepatiidi vastu vaktsineerimata, siis tuleb vaktsineerimisega alustada esimesel võimalusel. Ravi vajalikkuse üle otsustab arst ja vajadusel suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.

 

  •     Sind toetatakse, kui soovid pöörduda politseisse. Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, samuti see, kas teed seda nüüd või isegi aastaid  hiljem. Politsei abil asjadele ametlikku käiku andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi teise elu ja tervis on ohus. Esmase abi järele pöördudes annab Sulle tervishoiutöötaja nõu selle kohta, kuidas politseisse pöörduda ja kuidas seal menetlustoiminguid läbi viiakse. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad Sind aidata  ohvriabitöötajad ja kui oled naine, siis ka naiste tugikeskused. 

 

  •     Sulle pakutakse vajadusel suunamist psühholoogi, psühhiaatri või mõne teise eriala spetsialisti juurde; Meie tervishoiutöötajad on saanud seksuaalvägivalla üleelanu aitamiseks eriettevalmistuse. On loomulik, et võid tunda viha, häbi või kurbust, karta uuesti haiget saada või arvata, et pead ise juhtunuga toime tulema. Juhtunust võib olla raske rääkida, kuid juhtunut jagades oma valdkonna asjatundjatele/spetsialistidele, aidatakse Sul mõista, et juhtunu ei olnud Sinu süü ning saad juhiseid, kuidas edasi toimida  ning kuidas ennast taas turvaliselt tunda. Pärast esmase abi andmist kutsume Sind uuesti naistearsti, ämmaemanda või õe juurde, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitab naistearst Sul pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas Sulle paremini toeks olla.

 

  •     Kõik uuringud ja ravi on Sulle tasuta.

 

 

Pöörduda võib ööpäevaringselt otse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse Kuressaare Haigla EMO kaudu või minna esmalt politseisse, kes seejärel toimetab Sind esmase abi järele haiglasse. On võimalik, et saad soovituse pöördumiseks oma perearstilt või muult spetsialistilt. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda.

 

Kui seksuaalvägivald toimus rohkem kui 7 päeva tagasi, siis ei ole võimalik koguda tõendmaterjali, kasutada SOS-pille ega alustada HIV-vastast ennetavat ravi, aga kunagi ei ole liiga hilja, et pöörduda abi järele, kui vajad psühholoogilist abi või testimist seksuaalsel teel levivate nakkuste osas.

 

Olenevalt sellest, mis abi vajad, pöördu naistearsti vastuvõtule või ohvriabitöötaja poole (kontaktid leiad: https://www.palunabi.ee/et/kontaktid/saare-maakond). Ööpäevaringselt saad abi ohvriabi kriistelefonilt 116 006.

 

Teised abivõimalused seksuaalvägivalla korral

Ööpäevaringselt:


Tööpäeviti:

 

Teave internetis: