452 0040

Aia 25, Kuressaare



Patoloogia

morg/patoloogia lahanguruum

452 0053

Jermolai Rodionov
patoloog

452 0052

 

INFO

 

Haiglas surnud isiku surmast teavitab surnu omakseid või tema seaduslikku esindajat haiget ravinud või tema surma konstanteerinud arst viivitamata, kuid mitte hiljem kui 72 tunni jooksul surma tuvastamisest. Seejärel viiakse lahkunu surnukambrisse.

Lahang on vajalik diagnoosi ja surma põhjuse täpsustamiseks. Lahangu tegemise vajaduse üle otsustab raviarst või valvearst.

Patoanatoomilise lahangu tegemine on kohustuslik järgmistel juhtudel:

  • ebaselge surmajuhtumi korral, kui puudub alus oletada, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel või välispõhjustest tingitud asjaoludel;
  • haiguse ebaselge elupuhuse diagnoosi puhul;
  • kui haiglaravil viibiv isik suri haiglas esimesel ööpäeval ja arstil puuduvad andmed surma põhjuse kohta;
  • kui surm on saabunud diagnostiliste või ravivõtete tagajärjel;
  • ägeda nakkushaiguse või selle kahtluse korral;
  • raseda või sünnitaja haigusest põhjustatud surma korral;
  • kuni üheaastase lapse surma korral, kui puudub alus oletada, et surm on saabunud kuriteo tagajärjel või välispõhjustest tingitud asjaoludel;
  • vastsündinu alates sünnikaalust 500 grammi või alates 22. rasedusnädalast sündinud elutunnustega loote (südamelöögid, hingamine ja loote liigitused) surma korral;
  • surnult sündinute puhul alates sünnikaalust 500 grammi.

Surnu omaste keeldumisel patoanatoomilisest lahangust, eeltoodud juhtudel vormistatakse selle kohta kirjalikult lahangust keeldumine.
Lisaks eeltoodud juhtudele tuleb patoanatoomiline lahang teha surnu omaste või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõudel.
Patoanatoomilist lahangut ei viida surma põhjuse tuvastamiseks läbi, kui surnul esines elupuhuselt krooniline haigus, mis on dokumenteeritud tema tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides ning mis ägenemise või tüsistuse tõttu põhjustas tema surma.

Arstliku surmatõendi kirjutab pärast lahangut välja lahangut teinud patoloog.

Surmateatis väljastatakse patoloogia osakonnast:

  • lahangupäevale järgnevatel päevadel T-K 12.00-14.00
  • surmateatist ei väljastata laupäeval, pühapäeval ega riiklikel pühadel

Lahangule mittesaadetava isiku surmatunnistus väljastatakse haiglas surnud isiku kohta raviarsti poolt.
Arstlik surmatõend täidetakse surnu passi või muu isikut tõendava dokumendi alusel. Arstliku surmatõendi kaotamise või rikutuse korral väljastatakse uus arstlik surmatõend märkega "Dublikaat" taotleja kirjaliku avalduse alusel.
Arstlik surmatõend on aluseks surmajuhtumi registreerimisele ja surmaakti koostamisele surnud isiku viimase elu- või surmakoha järgses perekonnaseisuasutuses või kohalikus omavalitsuses.

Surnukeha hoidmine

Haiglas surnud isik paigutatakse kahe tunni möödumisel peale arstlikku surma tuvastamist prosektuuri külmikusse.
Väljaspool haiglat surnud isikute surnukehi võetakse haigla prosektuuri patoanatoomiliseks lahanguks perearsti (arsti) poolt väljastatud suunamiskirja alusel.
Surnukeha hoidmine prosektuuris on tasuline teenus.
Surnukeha hoidmine:

  • haigla surnud isiku surnukeha hoitakse kuni 24 tundi tasuta alates surmale järgnevast kalendripäevast;
  • väljaspool haiglat surnud isiku surnukeha hoidmine on tasuline alates surnukeha prosektuuri toomisest;
  • surnud isiku lahangu korral on surnukeha hoidmine tasuline lahangule järgnevast kalendripäevast.

Prosektuuris osutavate teenuste korraldamise eest vastutab patoloog ja teenuseid osutab prosektuuri sanitar.
Surnukeha hoidmise teenustasu ja teiste surnuga seotud teenuste tasu maksmine toimub kooskõlas Kuressaare Haigla Sihtasutuse poolt osutatavate tasuliste teenuste hinnakirjale.